Broneeri tuba
+372 3599529 info@narvajoesuu.ee Aia 3, Narva-Jõesuu
Generic selectors
Exact matches only
Search in title
Search in content
Post Type Selectors
Generic selectors
Exact matches only
Search in title
Search in content
Post Type Selectors

Treener Laura-Liis Moritz: tugevus algab seestpoolt

Saame tuttavaks treeneriga, kes lööb kaasa meie maikuus toimuval “Eksklusiivsel nädalavahetusel” . Laura-Liis on personaaltreener, kelle südameasjaks on toetada naisi teekonnal tugevama, enesekindlama ja tasakaalukama enesetundeni. Tema jaoks ei tähenda tervis üksnes füüsilist vormi – tõeline tugevus algab seestpoolt ning kandub sealt edasi kehasse ja igapäevaellu.

Ta aitab luua elustiili, kus liikumine, treening ja tervislikud valikud ei ole kohustus, vaid loomulik osa elust. Laura-Liis usub järjepidevusse, teadlikkusse ja tasakaalu, mitte äärmustesse ega lühiajalistesse lahendustesse.

Professionaalne kogemus ja haridus

Enne treeneritööd on Laura-Liis töötanud juhtivatel positsioonidel müügi- ja personalivaldkonnas ning teab isiklikust kogemusest, mida tähendab pingeline ja stressirohke eluviis. Sport on olnud tema jaoks tasakaalupunkt: viis hoida fookust, vaimset selgust ja eneseusku ka keerulistel perioodidel. Tänaseks on treening saanud lahutamatuks osaks tema elust – elu ilma liikumiseta ei ole enam tema jaoks mõeldav.

Tal on Eesti Olümpiakomitee personaaltreeneri kutse ning ta on läbinud Saksamaa Hamburgi fitnessi- ja toitumisakadeemia toitumisnõustaja programmi. Lisaks õpib Laura-Liis Tallinna Ülikoolis spordipsühholoogia magistriõppes, sest ta usub sügavalt, et vaimne ja füüsiline pool peavad olema kooskõlas – üks ei toimi teiseta.

Lisaks professionaalsele taustale on Laura-Liisil ka sügav isiklik kogemus kehaliste ja vaimsete muutustega. Sel kevadel võistleb ta fitnessivõistlustel ning on oma teekonnal kogenud nii kaalulangust kui ka kaalutõusu, samuti perioode, kus suhe toiduga ei olnud tasakaalus, sealhulgas liigsöömishäire. Just need kogemused on andnud talle sügavama mõistmise, empaatia ja oskuse toetada naisi ka keerulisemates faasides – seal, kus pelgalt treening- või toitumisplaanist ei piisa.

Loe meie “Eksklusiivse nädalavahetuse” kohta lähemalt SIIT!

Anti-Age pärast 40. eluaastat: teadlik investeering oma tervisesse

Pärast 40. eluaastat märkavad paljud naised, et keha muutub. Energia ei ole enam sama, nahk vajab rohkem hoolt ning stress ja kiire elutempo mõjutavad enesetunnet tugevamalt. Mida sellises eluetapis ette võtta, kirjutab Narva-Jõesuu Medical SPA tegevjuht ja system coach Karina Küppas.

Sageli otsitakse lahendusi kosmeetilistest protseduuridest. Need võivad aidata, kuid tõeline anti-age algab palju sügavamalt – organismi tasakaalust, ainevahetusest ja rakkude taastumisest. Narva-Jõesuu Medical SPA Anti-Age programm põhineb just sellel terviklikul lähenemisel.

Vanusega aeglustub ainevahetus ning väheneb rakkude energiakeskuste ehk mitokondrite aktiivsus. Just mitokondrid toodavad energiat, mis on vajalik rakkude taastumiseks ja organismi noorusliku toimimise säilitamiseks.

Meie programmid on loodud nii, et toetada organismi loomulikke protsesse – parandada ainevahetust, vähendada oksüdatiivset stressi ning aidata kaasa mitokondrite paremale tööle. See on üks teaduslikest alustest, mis toetab anti-age efekti.

Oluline osa programmist on spetsiaalne detox-toitumissüsteem, mis aitab vähendada organismi koormust ja toetada seedimist ning ainevahetust.

Anti-Age programmi täiendavad luksuslikud ja väga efektiivsed spa- ja raviprotseduurid, mis parandavad vereringet, aktiveerivad lümfiringet ja toetavad naha taastumist. Programmis kasutatakse ka erilisi elamus-hoolitsusi, mida ei pakuta näiteks teistes Balti riikides.

Oluline osa taastumisest on ka veeteraapia. Külalised saavad nautida ainulaadset välibasseini, mis on täidetud puhta arteesiaveega. Soe vesi, värske mereõhk ja rahulik keskkond aitavad kehal ja meelel sügavalt lõõgastuda.

Narva-Jõesuu Medical SPA eristub oma ainulaadse tervisefilosoofia poolest. Meie töö pälvis rahvusvahelist tunnustust – spa võitis Euroopa Spaade Assotsiatsiooni (ESPA) innovatsiooniauhinna kategoorias „Innovative Medical SPA“.

Anti-Age programm sobib naistele 40+, kes hoolivad oma tervisest, energiast ja soovivad säilitada nooruslikkust ning elujõudu pikemaks ajaks.

Tõeline noorus ei ole ainult välimus. See on energia, tasakaal ja hea enesetunne oma kehas.

Loe meie Anti-Age paketi kohta lähemalt SIIT!

Kuidas püsivalt muuta toitumisharjumusi ja luua püsivad harjumused, mis kestavad kauem kui jaanuar

Irina Tamme inspiratsiooni- ja motivatsiooniloeng 👉„Kuidas püsivalt muuta toitumisharjumusi ja luua püsivad harjumused, mis kestavad kauem kui ühe kuu“.

Räägime ausalt ja praktiliselt 💡
🥬 kuidas muuta toitumisharjumusi püsivalt
🔄 kuidas luua rutiine, mis kestavad
❌ miks dieedid ei tööta – ja mis töötab nende asemel

Irina Tamme on diplomiga tervisespetsialist (tervisekaitse spetsialist) ja toitumisnõustaja, kes täiendab regulaarselt oma teadmisi rahvatervise, toitumispsühholoogia ja sporditoitumise valdkondades.

Teda iseloomustab teaduspõhine lähenemine, sügav analüüs ning oskus selgitada keerulisi tervise- ja toitumisteemasid lihtsalt ja arusaadavalt. Lisaks klienditööle õpetab Irina Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis ning panustab tulevaste spetsialistide koolitamisse.

Kui tunned, et soovid minna veel sügavamale ja võtta aega päriselt iseendale, siis on meil sulle midagi erilist ❤️💙💜

Narva-Jõesuu Medical SPA kutsub Sind eksklusiivsele nädalavahetusele (15–17.05.26) koos Irina Tamme ja Karina Küppasega. See on inspireeriv ja tasakaalustav puhkus, kus kohtuvad teadlik liikumine, vaimne heaolu ja praktilised teadmised. Kogemust täiendavad hoolikalt läbimõeldud tervislik menüü ning valik mõnusaid protseduure, mis muudavad puhkuse tõeliselt nauditavaks.

✅ Varasema broneeringu soodustus –15 % kehtib broneerimiseks kuni 28.02.2026
✅ Ettemaks ainult 62 € / in

Loe lisaks 👉 https://narvajoesuu.ee/spaapuhkus/eripakkumised/eksklusiivne-nadalavahetus-2-ood/

7 nõuannet, kuidas pühade ajal mitte üle süüa ja säilitada hea enesetunne

Autor: Irina Tamme / Toitumisnõustaja / Toitumise ja tervise õppejõud

Jõulud on aeg, mil toit mängib väga olulist rolli ning pühad on seotud mitmete traditsiooniliste roogadega nagu näiteks verivorstid, praekapsas, seapraad, sült ja piparkoogid. Neid ei pea kindlasti kartma ega menüüst välja jätma, sest need käivad jõulude juurde – toit on kultuuri osa. Küll aga tasub mõelda, kuidas tihti rammusaid jõuluroogi tasakaalustada ja täiustada kergemate valikutega, mis toetavad seedimist ja jätavad enesetunde päeva lõpuks mõnusalt kergeks. Sageli ei lähe vaja suuri muutusi, vaid natuke teadlikumat lähenemist – just sellest käesolevas postituses täpsemalt räägingi.

1. Võta fookusesse enesetunne

Paljud inimesed hakkavad juba enne jõulude saabumist ennast mõttes „söömapühadeks“ ette valmistama ning see tekitab pinget ja stressi. Kuid selle asemel, et mõelda, mida kõike pühadelauale panna ja mida süüa, võiks seada fookuse enesetundele ja võtta eesmärgiks end pühade ajal hästi tunda. Tasub meeles pidada, et toit ei saa maailmast otsa ka pärast pühi ning selle asemel, et end peolauas kurguni täis süüa võib jätta osa toitu ka järgnevateks päevadeks. Ülesöömise ja raskustundega võitlemise asemel püüa kuulata keha ja lõpetada siis, kui see märku annab, et toitu on piisavalt söödud.

2. Ära jäta päeva jooksul toidukordi vahele

Levinud viga on „hoida kõhtu“ õhtuseks söömaajaks. Kuid sellega võib endale vaid karuteene teha. Pika paastu tagajärjel tõuseb veresuhkru liigse kõikumise oht ja lauda istudes on nälg nii suur, et taldrik täitub suure hooga, maitsetele ei pöörata tähelepanu ning tihti lõpeb asi ülesöömisega.

Selle vältimiseks söö päeva jooksul regulaarselt  ja ära jäta toidukordi vahele: toitev hommikusöök, tasakaalus lõunasöök ja vajadusel kerge vahepala. Kui oled regulaarselt söönud ei teki päeva lõpuks liigset nälga, sa suudad õhtusöögi ajal teha palju tasakaalukamaid valikuid ning sul ei teki tunnet, et „kõik tuleb korraga ära süüa“.

3. Joo piisavalt vett, et janu näljaga mitte segamini ajada

Janu tajutakse sageli näljana. Joo päeva jooksul teadlikult vett, et sa ei oleks õhtuks vedelikupuuduses. Samuti jälgi, et vesi oleks alati olemas ka peolaual ning kui plaanid tarbida ka alkoholi või karastusjooke, ära unusta vett vahele juua. Et tavaline vesi põnevamaks muuta, lisa sellele tsitruseviile, jõhvikaid, münti või kurki.

4. Maga piisavalt

Pühade ajal on tihti päevad pikad ja minnakse hilja magama – nii jääb ööuni lühemaks. Paraku mõjutab just unepuudus hormoone (greliini ja leptiini), mis reguleerivad söögiisu. Vähene uni suurendab isu magusate ja rasvaste toitude järele ning häiritud on ka küllastushormooni toime, mis peaks märku andma, kui kõht on täis. Püüa isegi pühade ajal unetundide osas mitte järeleandmisi teha – vähemalt 7–8 tundi und aitab sul teha mõistlikke toiduvalikuid ja vältida ülesöömist.

5. Püsi aktiivne

Pühad on selleks, et aeg maha võtta ja aeglustuda, kuid see ei tähenda, et peaks kaduma igasugune füüsiline aktiivsus. Ei pea kindlasti jõusaali minema, on ka palju teisi võimalusi liikumiseks. Isegi rahulik jalutuskäik enne õhtusööki või selle järel toetab seedimist ja veresuhkru regulatsiooni. Lumise ilma korral tee perega lõbus lumesõda või mine kelgutama. Kui ilm ei soosi, võid teha kodus mõned venitusharjutused. Liikumine suurendab päevast energiakulu, vähendab isusid ning annab hea enesetunde.

6. Tee kergemad valikud

Jõulupühade juurde kuuluvad teatud traditsioonilised road, kuid alati võid neid veidi kohandada ja täiendada kergemate valikutega.

  • Lisa pühademenüüsse erinevaid köögiviljaroogi – kapsas, ahjuköögiviljad, salatid, suupisted. Köögiviljad sisaldavad kiudaineid ning annavad mahtu, mis tagavad parema täiskõhutunde. Alusta oma toidukordi just nendega.
  • Leia rasvasele sealihale alternatiiv – kala, kalkun, kana või taimsed valguallikad täidavad hästi kõhtu ja ei tekita liigset raskustunnet. Kui armastad siiski sealiha, vali rasvasema karbonaadi asemel näiteks sisefilee.
  • Võta traditsioonilisi lemmikuid väiksemas koguses – ei pea millestki loobuma, lihtsalt naudi neid väiksemas koguses, teadlikult ja aeglaselt.
  • Ära magusaga üle pinguta – laual ei pea olema suurt magusahunnikut – vali üks-kaks lemmikut ning naudi toidukorra lõpus mõõdukas koguses.

Ouline on ka kuula oma keha – kui tunned, et kõht on täis, pole vaja taldrikut tühjaks süüa. Alati on hiljem võimalus veel võtta ning homme on ka päev.

Mõtle välja lõbusaid tegevusi

Sageli tekib ülesöömine sellest, et kogu tegevus keerleb laua ümber ja muud ei tehta kui aina süüakse. Kuid see ei pea nii olema. Planeeri pühadeks toredaid tegevusi, mida saab lähedastega teha – mängige laua- või muid seltskonnamänge, korraldage viktoriin, ehitage õues lumememme või meisterdage midagi. Sellised hetked loovad pühadest toredaid mälestusi ja ei sõltu sellest, mitu rooga laual oli ja kui palju keegi süüa jaksas. Toit on oluline, kuid mitte ainus osa pühadest!

Hommikusöök – kas ja mida peaks sööma?

Autor: Irina Tamme / Toitumisnõustaja / Toitumise ja tervise õppejõud

Hommikusöök on toidukord, mille olulisusest räägitakse sageli, kuid sama tihti jääb see siiski vahele – kas kiirustamise, hommikuse isutuse või lihtsalt harjumuse puudumise tõttu. Ometi mängib hommikune toidukord märkimisväärset rolli nii meie energiatasemes, meeleolus kui ka üldises tervises. Selles postituses toon välja, miks hommikusööki tasuks süüa, kuidas seda harjumuseks saada ja milliseid valikuid võiks eelistada, et päev algaks võimalikult energiliselt ja tasakaalustatult.

Miks on hommikusöök vajalik?

Öösel me ei söö, seega on keha mitmeid tunde paastunud. Hommikul vajab organism kütust, et stabiliseerida veresuhkur, käivitada ainevahetus, toetada aju tööd ning asuda tegutsema. Hommikusöögi vahele jätmine võimendab sageli energiapuudust ja keskendumisprobleeme, põhjustab suuremat ärrituvust ning võib viia hilisema ülesöömiseni. Paljud inimesed tunnevad end lõunasöögi ajal ülimalt näljasena või tekivad magusaisud – sageli just seetõttu, et hommikul jäi toit söömata ja veresuhkru tase langeb liiga madalale.

Hommikusöök annab kehale signaali, et päev on alanud. Sellega aktiveeruvad seedimine, hormooniregulatsioon ja energiakasutus. Regulaarne hommikusöögi söömine võib aidata säilitada kehakaalu või seda langetada, kui see on eesmärk, sest veresuhkru kõikumised vähenevad ning hilisemad söömasööstud jäävad olemata. Tasub mõelda sellele, et sööma peab igal juhul ja organism vajab energiat eelkõige päevasteks toimetusteks, mitte õhtul hilja, kui on juba niisama olemise ja puhkamise aeg.

Aga kui hommikuti pole isu?

Hommikune isutus on väga levinud ning sageli on selle taga eelmisel õhtul söömine. Kui süüa õhtuti liiga hilja või liiga toekalt, mõjutab see otseselt hommikust söögiisu. Öösel aeglustub loomupäraselt seedetrakti töö, kuid raske või liialt hiline õhtusöök sunnib magu ja soolestikku töötama veel kaua pärast uinumist. Selle tulemusel ei pruugi magu hommikuks olla tühjenenud ning täiskõhutunne püsib, mis vähendabki isu. Samal ajal nihkub hormonaalne tasakaal – näljahormoon greliin ei tõuse, sest keha tajub, et energiat on veel varuks, küllastustunde hormoon leptiin püsib kõrgemal ning veresuhkur ja insuliin võivad olla endiselt kõikuvad. Lisaks võib hiline söömine halvendada und, mis omakorda mõjutab söögiisu reguleerivaid hormoone ja tekitab hommikul ebamugavustunnet ning isutust, kuid hilisemaid isusid magusa ja rasvase järele. Kokkuvõttes ei saa keha öösel vajalikku „taastumispausi“, mistõttu ei käivitu hommikune loomulik näljasignaal – ja just see on põhjus, miks liiga hiline või raske õhtusöök tekitab hommikust isutust.

Kui soovid hommikust söögiisu taastada:

  • Liiguta õhtusöök varasemaks – magamamineku ja söömise vahele võiks jääda 3–4 tundi
  • Vähenda õhtusöögi portsjonit – proovi süüa õhtul väiksem portsjon kui hommiku- või lõunasöögiks
  • Tee õhtuti kergemad valikud – näiteks supp, salat või valguallikas (liha, kala, kodujuust) köögiviljadega
Kuidas end hommikusööki sööma harjutada?

Ideaalis võiks hommikusöök olla söödud 1–2 tunni jooksul pärast ärkamist. See aitab tagada, et veresuhkur ei lange liiga madalale ning energia ei hakka kõikuma. Kui ärkad väga vara või sul ei ole üldse isu, on ka väike amps alustuseks hea – oluline on anda kehale natukenegi energiat ning seedimine tööle panna. Ning siis võibki veidi hiljem süüa korralikuma hommikusöögi. Kui hommikune söömine pole sinu jaoks loomulik ja sa pole seda varem teinud, alusta väikeste sammudega. Harjumuse kujundamine ei tähenda, et peaksid kohe täisportsu sööma.

Proovi näiteks süüa:

  • mõned ampsud Kreeka jogurtit või maitsestamata kohupiima marjadega
  • pisike portsjon putru maapähklivõide ja seemnetega
  • väike peotäis pähkleid ja tükk puuvilja
  • keedumuna ja pool viilu leiba või tükike puuvilja
  • pool võileiba täisteraleiva, singi ja juustuga

Mõne aja jooksul keha kohaneb ja hommikune isu hakkab loomulikult kasvama. Seejärel saad portsjonit suurendada ja panna kokku juba täisväärtuslikuma toidukorra, lisades ka erinevaid köögivilju.

Kas puder läheb otse kõhupekki?

Mõni aeg tagasi tekitas Eestis elavat arutelu väide, et puder läheb otse kõhupekki. Tegelikult ei ole probleem otseselt pudrus – võimalik, et selle väitega oli kaudselt mõeldud tasakaalustamata putru moosiga. Sest probleemi võib tõepoolest tekitada süsivesikuterohke puder (näiteks veega keedetud ja suhkrurikka moosiga serveeritud) ilma piisavate kiudainete, valgu- ja rasvaallikata. Selline puder võib põhjustada kiiret veresuhkru tõusu ja langust, mis juba mõne aja pärast toob kaasa kiire nälja ja hilisema ülesöömise.

Seega, kui oled pudrusõber, on oluline oma puder tasakaalustada ning valida kiudainerikkad helbed. Selline puder võiks sisaldada:

  • aeglaselt imenduvaid süsivesikud – täistera kaerahelbeid, tatart, kinoat
  • valku – kohupiima, kreeka jogurtit, muna või (naturaalset) valgupulbrit
  • rasvu – pähkleid, seemneid, maapähklivõiet, võid või oliiviõli
  • kiudaineid – marju, seemneid, täisterahelbeid

Selline puder ei põhjusta liiga järsku veresuhkru kõikumist ning hoiab kõhtu kauem täis. Seega puder ei lähe kõhupekki, kui see täisväärtuslik ja tasakaalus.

Mida süüa hommikusöögiks?

Nagu juba eelnevast võib järeldada, on hea hommikusöök selline, mis on tasakaalus ehk sisaldab nii süsivesikuid, valke kui ka rasvu ning lisaks ka kiudaineid. Võid alati olla loov ja panna endale just meelepärase hommikusöögi kokku. Kasuta näiteks:

  • valguallikaid – muna, kreeka jogurt, kohupiim, sink, kodujuust, küpsetatud liha, hummus, kala, tofu, tempeh, väherasvane juust
  • kiudaineid ja aeglaselt imenduvad süsivesikuid – täistera leiva- ja saiatooted, täistera pudruhelbed, lisatud suhkruta granola, puuviljad, marjad
  • rasvhapete allikaid – avokaado, pähklid, seemned, oliiviõli, või, rasvane kala, juust

Seega hea mõte võiks olla täistera kaerahelbepuder kreeka jogurti, marjade ja tšiia seemnetega, täisteraleivast võileib hummuse ja kanaliha või avokaado ja munaga ning köögiviljadega või hoopiski omlett brokoli ja lõhega. Ei tasu unustada ka vedelikku ning alustada päeva klaasi veega.

Kui hommikusöögi valmistamiseks on liiga kiire

Iga hommikusöök ei pea olema aeglane ja peenelt serveeritud. Tiheda graafiku korral võid kasutada kiireid lahendusi ning nautida hommikusöögi valmistamist näiteks nädalavahetusel. Kui hommikuti on väga kiire, siis valmista hommikusöök võimalusel juba eelmisel õhtul. Selleks sobivad näiteks:

  • Üleööpudrud – sega kaerahelbed jogurti/piima, marjade/puuviljatükkide ja seemnetega purki.
  • Munamuffinid – küpseta muna ja köögiviljade segu muffinivormides valmis, hoia külmkapis.
  • Võileivad  – täisteraleib koos valgu- ja rasvaallikaga (nt sink + juust või hummus + kanaliha) ja köögiviljadega.
  • Keedumuna ja puuvili

Kuid tegelikult on ka palju variante, mis valmivad vaid paari minutiga:

  • jogurt + marjad + pähklid
  • puuviljad + pähklid või keedumuna (kui eelnevalt valmis tehtud)
  • täisterasepik + graavilõhe
  • rukkileib + (kodu)juust

Hommikusöök on investeering oma heaolusse

Hommikusöök ei ole lihtsalt eine, vaid harjumus, mis mõjutab tugevalt sinu heaolu. Tasakaalustatud hommikusöök toetab stabiilset energiataset, keskendumisvõimet ning aitab hoida tervislikku kehakaalu. Kui hommikuti pole isu, tasub vaadata üle oma õhtusöögi aeg ja seda korrigeerida ning alustada kasvõi väikestest ampsudest. Oluline on olla alati orienteeritud lahendustele ning leida sobivad võimalused ka kõige kiirema graafiku korral. Selleks tuleb lihtsalt valida õiged toidud ja natuke ette planeerida. Hommikusöök ei pea olema keeruline ja perfektne, kuid see peaks tulema läbi järjepideva harjumuse, olema tasakaalus ja toetama sinu heaolu.

5 põhjust, miks kaalust alla võtta – ja ükski neist pole seotud välimusega

Autor: Irina Tamme / Toitumisnõustaja / Toitumise ja tervise õppejõud

Ülekaalulisus ja rasvumine on suur rahvatervise probleem ning seda sugugi mitte ainult Eestis, vaid ka mujal maailmas. Seega on väga palju inimesi, kes on üritanud või vähemalt mõelnud kaalu langetada. Tihti seostatakse kaalust alla võtmist välimusega – ajenditeks on soov paremini välja näha, mahtuda riietesse või sobituda ühiskonna iluideaalidesse. Arusaadav, et me kõik tahame head välja näha ja tunda end enesekindlalt, kuid tegelikult peaks kaalulangetuse peamine eesmärk olema hoopis midagi muud ja palju olulisemat – tervis. Ülekaal ei ole pelgalt esteetiline probleem, vaid üks olulisemaid riskitegureid paljude krooniliste haiguste tekkeks. Ning sageli tekivad need haigused märkamatult, ilma selgete sümptomiteta. Just seetõttu on ennetus siinkohal ülioluline – ning üks parimaid ennetusmeetmeid on kaalulangetamine. Toon välja viis põhjust, miks peaks ülekilode puhul kaalust alla võtma ja ükski neist pole seotud välimusega.

  1. põhjus – südame tervis

Ülekaal tähendab südamele pidevat lisakoormust, sest suurem kehamass tähendab rohkem kudet, mida tuleb verega varustada. See toob enamasti kaasa kõrgema vererõhu, mis lisab südametööle survet ja lõpuks väsitab südamelihase ära. Samal ajal mõjutab liigne rasv ka kolesterooli taset –  tõuseb nn „halb“ ehk LDL-kolesterool, väheneb nn „hea“ ehk HDL-kolesterool ning tagajärjeks on veresoonte lupjumine.

Kõik see toimub enamasti vaikselt ja märkamatult. Südame-veresoonkonna haigused – kõrgvererõhktõbi, veresoonte lupjumine ehk ateroskleroos, südamepuudulikkus – võivad kujuneda aastaid ilma selgete sümptomiteta. Sageli saab inimene oma seisundist teada alles siis, kui midagi juba juhtub – näiteks infarkt või insult. Just seetõttu ei tasu jääda ootama “märke”, vaid tuleks tegutseda ennetavalt. Isegi  kaalulangus 5–10% kehakaalust võib vähendada südame-veresoonkonna koormust, langetada vererõhku ning pidurdada ateroskleroosi arengut. See on muutus, mis võib päästa elu.

  1. põhjus – 2. tüüpi diabeet

Ülekaal, eriti kõhupiirkonda kogunev rasv, on tugevalt seotud insuliiniresistentsusega – seisundiga, kus organismi rakud ei reageeri enam hästi insuliinile. Selle tulemusel tõuseb veresuhkru tase ja lõpuks kujuneb 2. tüüpi diabeet. Ka see haigus tekib tihti hiilivalt – aastaid võib olla insuliinitundlikkus vähenenud ning veresuhkur pisut kõrgenenud, kuid inimene tunneb end täiesti normaalselt. Kui diagnoos lõpuks saabub, on organismis juba soovimatud muutused toimunud – veresooned, neerud ja närvid on saanud kahjustusi.

Kaalu langetamine võib diabeeti ennetada või remissiooni viia, eriti haiguse varasemates staadiumites. Isegi mõõdukas kaalukaotus (10-15%) parandab rakkude tundlikkust insuliinile ja võib mõnel juhul viia prediabeedi (seisund, kus veresuhkur on normist juba kõrgem, kuid mitte nii kõrge, et 2. tüüpi diabeeti diagnoosida) täieliku taandumiseni. Ka neil, kellel diabeet juba diagnoositud, aitab kaalust alla võtmine veresuhkrut paremini kontrolli all hoida, vähendada vajadust ravimite järele ning pidurdada organismile tekitavat kahju.

  1. põhjus – liikumine ja hingamine

Ülekaal ei koorma ainult siseorganeid – see mõjutab otseselt ka liikumisvõimet ja elukvaliteeti. Liigsete kilodega peavad põlved ja puusad töötama üle nende loomuliku võimete piiri, mis võib viia liigesevalude ja kulumiseni juba varases eas.

Samuti mõjutab ülekaal hingamist. Rasvkoe liigne hulk rindkeres ja kaela piirkonnas raskendab õhu liikumist, mis võib põhjustada muuhulgas ka uneapnoed – seisundit, kus hingamine öösel ajutiselt seiskub. Tulemuseks on päevane väsimus ja madal energiatase.

Kaalulangus võib nende seisundite puhul anda peaaegu kohese kergenduse. Iga kaotatud kiloga võib  muutuda liikumine lihtsamaks ja hingamine vabamaks. Läbi selle muutub füüsiline aktiivsus jälle nauditavamaks, mis omakorda aitab kaalu veelgi efektiivsemalt langetada või seda paremini kontrolli all hoida.

  1. põhjus – vaimne tervis ja enesetunne

Kindlasti ei saa mööda vaadata ka sellest, et parem tervis mõjutab vaimset heaolu. Kui kehal on kergem ning terviseprobleeme vähem, paraneb ka tuju, energiat on rohkem ning une kvaliteet on parem. Tänu kaalulangetamisele suurenenud liikumisaktiivsus aitab vähendada stressi ja ärevust.

Tihti ütlevad inimesed, kes on tervislikul moel kaalust alla võtnud, et kõige olulisem muutus pole mitte peeglelpildis, vaid enesetundes. Jaksatakse rohkem, magatakse paremini ja tuntakse end oma kehas hästi ning enesekindlalt. Seda kõike soodustab teadmine, et hoolitsetakse enda eest ning sellel kõigel on vaimsele tervisele positiivne mõju.

  1. põhjus – keha tasakaal ja põletik

Rasvkude ei ole lihtsalt passiivne energiapank. See on aktiivne kude, mis toodab hormoone ja põletikumediaatoreid (tsütokiinid, adipokiinid). Kui rasva on liiga palju, püsib organism kroonilises madala põletiku seisundis, mis suurendab paljude haiguste riski – südame-veresoonkonna haigused, vähk, hormonaalsed häired (sh leptiiniresistentsus), viljatus, mittealkohoolne rasvmaks. Kaalust alla võtmine aitab seda põletikku vähendada ja taastada keha hormonaalset tasakaalu. See tähendab paremat immuunsust, krooniliste haiguste ennetamist, lihtsamat isude kontrolli ja stabiilsemat meeleolu.

Tervem elu

Meditsiinisüsteem on pidevas arengus ning paljud varem ravimatud haigused on nüüd ravitavad või kontrolli all hoitavad. Samal ajal, kui meditsiin pingutab õõnestab inimkond seda oma elustiili harjumustega. Seetõttu peaks igaüks meist võtma ka ise vastutuse oma tervise eest, sest eesmärk ei peaks olema lihtsalt elada kauem, vaid elada kauem tervena. Kui ülekilod kimbutavad, siis tuleb leida võimalused nendega tegelemiseks. Tervislik kaal mitte ainult ei enneta haigusi, vaid tagab parema elukvaliteedi – annab rohkem energiat, parema liikumisvõime ja vabaduse teha seda, mida ülekaal piirab – olgu selleks matkamine, tantsimine või lastega mängimine.

Isegi kui haigused on juba diagnoositud, ei ole hilja. Kaalu alandamine võib aidata neid paremini kontrolli all hoida ning vältida progresseerumist. Iga langetatud kilo on samm parema tervise poole.

Kaalulangetus kui enesearmastus

Kaalulangetus saab tihti alguse negatiivsetest tunnetest ja emotsioonidest iseenda vastu ja seda nähakse kui karistust. Kuid see ei peaks nii olema. Kaalulangetamine võiks saada alguse hoopis enesearmastusest – soovist enda eest hoolitseda. Tasub näha seda kui võimalust enda heaolusse ja tervisesse panustada.  See pole pelgalt tee ilusama keha, vaid tervema elu poole.

Ülekaaluga seotud haigused hiilivad ligi vaikselt ja märkamatult ning me ei oska karta seda, mida ei näe ega tunne. Kui tekib hambapõletik, on väga valus ning probleemi ignoreerida on võimatu, eelnimetatud tervisemured aga ei pruugi endast märku anda enne, kui on kahjuks liiga hilja. Ärme jää seda ootama ning tegutseme ennetavalt. Iga tervislikum valik, iga samm ja iga kadunud kilo on investeering, mis tasub end mitmekordselt ära.

Regulaarne toitumine – miks see oluline on?

Autor: Irina Tamme / Toitumisnõustaja / Toitumise ja tervise õppejõud

Regulaarne toitumine on üks lihtsamaid, kuid samas olulisemaid harjumusi, mis toetab nii füüsilist kui ka vaimset heaolu. Kui rääkida tervist toetavast toitumisest, siis regulaarne söömine on kindlasti selle üks olulisemaid alustalasid. Räägitakse enamasti sellest, mida süüa, kuid tasub sama palju tähelepanu pöörata ka sellele, millal ja kui sageli süüa. Vaatame lähemalt, mida regulaarne toitumine tähendab, kui tihti võiks süüa, miks see vajalik on ning millist kasu tervisele see endaga kaasa toob.

Mis on regulaarne toitumine?

Lihtsalt öeldes tähendab regulaarne toitumine seda, et sööd iga päev enam-vähem samadel kellaaegadel ning söögikordade vahed pole liiga pikad ega ka liiga lühikesed. See ei tähenda jäika dieeti ega ainult kella järgi elamist, vaid stabiilse rütmi loomist. Ei ole vajadust süüa iga päev igat toidukorda minuti pealt samal ajal, vaid enam-vähem sarnastel aegadel, nihutades söögikordi vajadusel 30-60 minutit siia-sinna. Eesmärk pole pedantsus, vaid sarnane muster.

Enamasti tähendab regulaarne toitumine kolme põhitoidukorda – hommiku-, lõuna- ja õhtusööki – ning vajadusel ühte kuni kahte vahepala, et energiatase püsiks ühtlane. Samas pole olemas ühte “õiget” söögikordade arvu. Mõni tunneb end paremini, kui sööb sagedamini ja väiksemaid portsjoneid, teine eelistab kolme suuremat toidukorda. Oluline on vaadata üle oma tegemised ja päevakava, kuulata oma keha ja luua muster, mis sobib nii sinu elurütmi kui ka heaoluga.

Miks on regulaarsus oluline?

Kehale sobib stabiilsus. Kui sööd päevast päeva umbes ühel ja samal ajal, suudab organism paremini ette näha, millal energiat juurde tuleb, mistõttu ainevahetus ja hormonaalsed protsessid toimivad sujuvamalt. Tegelikult organism harjub regulaarse toitumisega ning kõht hakkabki just enne järgmist söögikorda tühjaks minema. Regulaarsus aitab hoida veresuhkru taseme stabiilsemana ja kui veresuhkur ei kõigu liiga järsult, vaid püsib ühtlasem, on päevane enesetunne parem, vähem tekib väsimust, ärrituvust või kontrollimatuid isusid ning ülesöömist.

Regulaarne toitumine aitab vältida ka näksimist, sest energiatase on stabiilsem ja söögikorrad on ette teada. Pikad söögikordade vahed võivad põhjustada tugevat nälga, mis omakorda viib kiirete ja sageli mitte just kõige täisväärtuslikumate valikuteni. Kui aga toidukorrad on ette planeeritud ja nälg ei näpista liiga kõvasti, on lihtsam teha läbimõeldud  ja tervist toetavamaid valikuid.

Lisaks toetab regulaarne söömisrütm ka seedesüsteemi. Seedetrakti koormus on sellisel juhul ühtlaselt jaotunud – ei teki pikki perioode, kus keha pole toitu saanud või hoopis olukordi, kus seedesüsteem peab pidevalt töös olema ja suuri toidukoguseid seedima.

Kui tihti võiks süüa?

Kõige levinum skeem on süüa kolm põhitoidukorda päevas ning sinna kõrvale üks kuni kaks vahepala. Kuid eelkõige soovitaks lähtuda sellest, et toidukordade vahed võiks jääda 3-5 tunni juurde. Sellest sagedasem söömine ei lase seedesüsteemil puhata, hoiab veresuhkru taseme pidevalt kõrgema (mis takistab ka näiteks kaalulangetust) ning mõjub negatiivselt ka hammaste tervisele. Söögikordade vahe, mis on aga 6 või enam tundi viib veresuhkru taseme liigse languseni, mille järel hiljem võib probleemiks olla ülesöömine, energia kõikumine, väsimus ja ärrituvus.

Sobiv söögikordade arv sõltub ka aktiivsusest, ärkveloleku ajast ja sellest, kui toekad toidukorrad on. Aktiivsemad inimesed, rasedad, rinnaga toitvad emad või teatud terviseseisunditega inimesed võivad vajada sagedasemat söömist. See on normaalne ja keha annab sellest enamasti selgelt märku. Samuti need, kelle päev on pikk, söövad enamasti rohkem kui 3 toidukorda päevas. Mõnele aga sobib jällegi süüa kolm toekamat toidukorda – ka see on normaalne. Lõppkokkuvõttes on kõige olulisem leida rütm, mis sobib sinu päevakava, rutiini ja energiavajadusega.

Regulaarse toitumise kasu tervisele

Regulaarne toitumine toob tervisele mitmesugust kasu:

  • stabiilne veresuhkur –  vähem isusid ja ülesöömist, vähem energialangusi ning parem keskendumisvõime
  • sujuvam seedimine – organism suudab toitu paremini seedida ja omastada ning ebamugavustunne väheneb
  • parem kehakaalu kontroll – regulaarne söömine aitab vältida ülesöömist ning toetab tervislikumate toiduvalikute tegemist
  • parem meeleolu – veresuhkru kõikumised mõjutavad ka tuju, ühtlane rütm aitab seda stabiliseerida ja vähendada ärrituvust
  • tugevam immuunsus – regulaarne toitumine aitab teha tervist toetavamaid valikuid ning tagab vajalikke toitaineid, mis toetavad ka organismi kaitsevõimet
Kuidas luua regulaarset toitumisrütmi?

Regulaarne rütm ei teki üleöö, seda ongi vaja harjutada. Abiks võib olla:

  • Toidukordade planeerimine – vaata oma päevaplaanid üle ning planeeri toidukorrad – püüa kuni 60-minutilise täpsusega neist kinni pidada
  • Valmista toit ette – kui toit valmis tehtud ja kaasa võetud, aitab see õnnestumisele väga palju kaasa
  • Mõtle välja nn SOS toidukorrad – näiteks kodujuust leivaga, muna ja puuvili, sült peediga vms – oluline on see, et see oleks tasakaalus ning miski, mis sulle meeldib ja mis sul kodus olemas on või mida saad vajadusel poest kiirelt haarata
  • Hoia alati käepärast mõnda tasakaalus vahepala – näiteks pähklid ja kuivatatud puuvili või mõni pähklitega müslibatoon – kui kiire päev ootamatult pikaks venib, on sul siis sobiv valik kohe võtta
  • Õpi oma keha kuulama – märka nälja- ja täiskõhutunde signaale ning säti täpsemad toidukordade vahed vastavalt sellele. Arvesta samas, et keha kohaneb ka ise sinu seatud rütmi järgi

Kokkuvõteks

Ära võta regulaarset toitumist kui piiravat reeglit, mida peab rangelt järgima, vaid harjumust, mis loob raamistiku paremale enesetundele ja tervisele. See aitab hoida energiat stabiilsena, toetab seedimist, tasakaalustab meeleolu ja aitab paremini kaalu kontrollida ning teha mõistlikumaid ja tervist toetavamaid toiduvalikuid. Regulaarne toitumine saab olla paindlik, toetav ja kohandatud just sinu eluviisi järgi. Proovi regulaarset söömist harjumuseks saada ja võid üllatuda, kui suur mõju sellel olla saab.

Miks liiga vähe süües kaalulangetus ebaõnnestub?

Autor: Irina Tamme / Toitumisnõustaja / Toitumise ja tervise õppejõud

Kui oled kunagi mõelnud, et “mida vähem söön, seda kiiremini kaal langeb ”, siis pole sa kindlasti ainuke. Tundub ju justkui loogiline. Aga tegelikult võib liiga suur kaloridefitsiit muutuda just selleks takistuseks, mis lõpuks kaalulangusteekonna katkestab. Mitte sellepärast, et kehaga oleks midagi valesti, vaid seetõttu, et ta teeb täpselt seda, milleks ta loodud on – hoiab sind elus. Ning sellepärast, et see pole pikas perspektiivis jätkusuutlik ega tehtav. Järgnevalt selgitan lähemalt, miks keha nii reageerib, miks suur energiadefitsiit viib lõpuks murdumiseni ning milliseid tervisekahjusid võib liiga vähe söömine kaasa tuua.

Ainevahetuslik kohanemine

Ainevahetuslik kohanemine tähendab keha loomulikku reaktsiooni kaloripuudusele, mille käigus organism vähendab energiakulu mitmel tasandil:

  • aeglustub põhiainevahetus
  • väheneb soojatootmine (kaasneb tihti ka külmatunne)
  • väheneb spontaanne liikumine (treeninguväline füüsiline aktiivsus – NEAT)
  • treeningul kulub vähem energiat, sest keha muutub ökonoomsemaks ja pole ka energiat maksimaalselt pingutada

Oluline on mõista, et ainevahetuslik kohanemine ei peata kaalulangust täielikult — see muudab seda vaid aeglasemaks. Kuid see mõjutab tihti motivatsiooni kaalulangetuse teekonda jätkata.

Kaalulangus peatub tavaliselt alles siis, kui defitsiit kaob tegelikult ära: näiteks kalorite tarbimine tõuseb alateadlikult nälja tõttu, NEAT langeb nii palju, et energiakulu väheneb või tekib lihaskadu, mis omakorda langetab kogu päevast energiakulu. Samuti võib kaal seiskuda, kui kalorite jälgimine muutub ebatäpseks või vedeliku tasakaal kõigub stressi ja hormoonide mõjul. Ainevahetuslik kohanemine ei ole püsiv — see taandub järk-järgult, kui kaloritarbimine tõuseb ja kehakaal stabiliseerub, kuid ekstreemsete dieetide järel võib see püsida kauem ja võtta rohkem aega.

Nälg murrab maha

Mida vähemaks jääb toitu, seda suuremaks kasvab nälg. Mõnda aega võib ju kangekaelselt tahtejõuga vastu panna, kuid lõpuks pole tegemist lihtsalt tundega, et võiks midagi süüa, vaid tekib päriselt suur nälg, sest toimuvad järgmised muutused:

  • tõuseb näljahormooni greliini tase
  • langeb küllastushormooni leptiini tase
  • suureneb stressihormooni kortisooli tase, mis toob kaasa isud ning rasva ladestumise, eriti kõhupiirkonda
  • peas keerlevad vaid mõtted toidust

Selles seisus pole võimalik lõputult tahtejõul jätkata ning lõpuks tuleb murdumine — mitte seepärast, et motivatsiooni napib, vaid seetõttu, et hormonaalse tasakaalutuse tõttu töötab keha sinu vastu.

Kui ekstreemsete dieetidega alustamine ning nendele järgnevad murdumised muutuvad sagedaseks, tekivad süütunne, ülesöömishood ja jojo-efekt (kaal kõigub üles-alla) ning kogu protsess hakkab tunduma lootusetu. Enesesüüdistamise asemel tuleks aga mõista, et asi ei ole üldse inimeses endas, vaid liiga suures kaloridefitsiidis.

Lihasmassi kadu ja luude hõrenemine

Kui defitsiit on liiga suur mõjutab see ka kehakoostist ja tervist laiemalt. Nimelt hakkab keha liiga ekstreemse dieedi puhul võtma energiat ka lihastest ja seda isegi siis, kui teed trenni. Kui toidu kogus on väike ja selles on liiga vähe valku ja üleüldse energiat, siis tähendab see lihasmassi kadu, millega kaasneb:

  • aeglasem ainevahetus ja energiakulu ka puhkeolekus
  • vähenenud jõud, vastupidavus ja füüsiline võimekus
  • madalam glükoositaluvus (suurem lihasmass tagab parema insuliinitundlikkuse) ja kehvem metaboolne tervis
  • raskendatud kaalulangetus

Lisaks saab pikalt kestva kaloridefitsiidi tõttu kannatada ka luude tervis. Kui toitu on liiga vähe, on üldiselt menüüs ka vähe valku, kaltsiumi ja D-vitamiini ning mõjutatud on ka suguhormoonide tasakaal, mis omakorda on seotud luude tervisega. Kõige selle tagajärjel muutuvad luud hapramaks, murrud võivad tekkida kergemini ning pikaajaliselt võib see tõsta isegi osteoporoosi riski. Paljud ei seosta madalat kaloraaži luude tervisega, aga need kaks käivad tihti käsikäes.

Immuunsuse langus ja toitainete puudus

Kui kaloridefitsiit on liiga ekstreemne, siis pole vahet, kui oskuslikult oma menüüd kokku paned, sest toitu on liiga vähe, et sealt kõiki vajalikke vitamiine ja mineraalaineid kätte saada. Tihtipeale saab just immuunsüsteem sellest esimesena aru.

Sagedased külmetused, väsimus, pikem taastumine ja kurnatuse tunne on tavalised.  Lisaks mõjutab erinevate mikrotoitainete defitsiit nii energiataset, meeleolu kui ka füüsilist vastupidavust. Kõige selle juures ei hakka keha tegelema kaalulangetusega, kui tal pole vajalikke ressursse elementaarseteks elutähtsateks funktsioonideks.

Järgmine kaalulangetus muutub keerulisemaks

Keha on tark ning kui ta on korra läbi elanud ekstreemse dieedi, mäletab ta seda. Ainevahetus võib jääda pikemaks ajaks säästlikumaks, hormoonide tasakaalu normaliseerumine ja kaotatud lihasmassi tagasisaamine võtab aega ning tekib ka psühholoogiline tõrge. Kõige selle tõttu võib iga järgmine dieet olla raskem, aeglasem ja kurnavam. Ja seda mitte sellepärast, et sa oled vanemaks jäänud või tahtejõuetu, vaid seetõttu, et keha ei taha uuesti läbi elada sama nälgimiskogemust.

Vähem pole parem

Kokkuvõttes ei too liiga vähe söömine kiiremat kaalulangetust, vaid hoopis takistab seda. Ekstreemne defitsiit aeglustab ainevahetust, suurendab nälga, kahjustab lihaseid ja luid, rikub hormonaalset tasakaalu, nõrgestab immuunsüsteemi, tekitab toitainete puudujääke, muudab dieedist kinnipidamise võimatuks ning raskendab tulevasi kaalulangetuskatseid.

Seega vähem pole parem ning kui eesmärk on püsivalt ja tervislikult kaalu langetada, siis tuleb rakendada mõõdukat ning keha toetavat kaloridefitsiiti. Üldiselt tähendab see 10-25% vähem päevasest energiavajadusest, mis võrdub 250-500 kcal-ga. Oluline on meeles pidada, et isegi kaalulangetamiseks tuleb piisavalt süüa!

Medical spa tegevjuhi Karina Küppase lugu: ülesöömisest ja näljutamisest muutuste loojaks

Narva-Jõesuu Medical SPA-s asub ainulaadne antistress- ja kaalulangetus keskus, kus tuhanded inimesed on käinud oma elustiili muutmas ning tänu sellele saavutanud endale püstitatud eesmärgid. Olgu selleks tervislik kehakaal, vitaalsem elu või paremad mõttemustrid. Kõikide nende muutuste taga seisab meie spa tegevjuht ja system coach Karina Küppas.

Karina elas varem nagu paljud naised veel tänagi – end pidevalt üle süües ja siis range dieediga näljutades. „Lisakilosid tuli aga iga aastaga järjest rohkem juurde,“ meenutab ta. Alguses tundus siiski range dieet üsna hea lahendusena. „Kui aastas on 365 päeva ja pean piirama ennast vaid neljateistkümnel päeval, siis see tundus mulle esialgu hea diilina.“ Karina räägib kuidas ta dieeti pidades sõi hommikuks tassi kohvi kõrvale vaid kaks viilu tomatit ning kaks viilu juustu. Päeval oli menüüs selge köögivilja supp ning õhtuks ootas teda 200 grammi kala ning salatit. „Õhtusöök tundus nii ahvatlev. Oli mida oodata.“

Karina jaoks oli ülesöömine ja seejärel enda näljutamine täiesti tavaline. Seepärast ta väga hästi mõistab naisi, kes selliseid asju teevad.

Söömine, kui puhkus

Ülesöömine saatis teda lapsest saadik. Tagantjärgi analüüsides saab ta väga hästi aru, kuidas see tekkis. „Suviti maal vanaema juures pidi pidevalt tööd tegema, aga mina tahtsin hoopis puhata, raamatuid lugeda ja niisama olla. Sain kiiresti aru, et sel ajal kui me sööme, ei pea tööd tegema. Selle asemel, et kavalusest kauem toitu mäluda, hakkasin hoopis rohkem sööma. Peale sööki lubas vanaema kolm kommi võtta. Ka see oli söögikorra pikendamine minu jaoks. Muster, et toit on puhkus jäi mulle sisse ning saatis mind väga pikalt,“ tunnistab ta.

Kui ta oli 19-aastane ja oma esimeses abielus, ootas Karina ühel täiesti tavalisel päeval peatuses bussi ning üks võõras meesterahvas samuti. „Ta rääkis telefoniga juttu ning ütles inimesele, kellega vestles, et nii paljud noored on praegu rasedad. Samal ajal mu kõhtu vaadates. Ja mulle tundus, et ta rääkis minust. See oli kohutav tunne, sest ma polnud rase,“ meenutab Karina ning lisab, et tal oli seljas üsna liibuv T-särk ning selle alt võis tõesti olla rasvavoldikest näha. „Mäletan seda olukorda siiani väga hästi. See hetk süvendas mu halbu toitumisharjumusi veelgi. Hakkasin ennast rohkem piitsutama ning jooksin igal võimalikul hetkel trenni. See kõik viis aga veelgi suurema ülesöömiseni.“ Tagantjärgi ütleb Karina, et teda oleks palju aidanud, kui tema kõrval oleks sellel hetkel olnud keegi, kes oleks öelnud, et ta on aktsepteeritud sellisena nagu ta on. „Oleksin soovinud kuulda, et olen piisav ja armastatud sellisena nagu olen. Muidugi mu abikaasa armastas mind, kuid ta ei rääkinud midagi välimuse poole pealt ning ma ei olnud ka ise piisavalt tark sel hetkel, et mõelda, et kui ta mind armastab, siis kõike minust.“

Elu viimane dieet

Karina jaoks oli üsna tavaline süüa täna üle ja mõelda, et homme algab elumuutev range dieet. Oma elu viimast dieeti mäletab ta väga selgelt. See oli 12 aastat tagasi. „Oli jälle üks sarnane õhtu, kus olin üle söönud ja otsustasin hommikul dieediga alustada. Läksin hommikul külmkapi juurde, et oma kaks viilu juustu võtta. Vaatasin seda juustu ja mõtlesin, et ma ei suuda enam nii jätkata. Lihtsalt ei suuda enam ja kõik.“ Sellel hetkel oli Karina juba ka aru saanud, et see diil ei tööta, et näljutan ennast 14 päeval ja ülejäänud päevad aastas söön, mida tahan.

Karina oli siis juba Narva-Jõesuu Medical Spa tegevjuht. „Siin on ju arstid ja teadus. Nemad peaksid teadma, kuidas kehakaalu tervislikuna hoida,“ mõtles ta. Sellel ajal ei räägitud tervislikust toidust vaid pigem sellest, mida ei tohi süüa. „Keskenduti piirangutele. Kogu aeg pidi ennast piirama.“ Ka see ei tundunud ideaalse lahendusena. „Hakkasin kaloreid lugema ja ka täna pean seda heaks lahenduseks, mida paar kuud teha. See annab hea pildi ette, mis toidumaailmas üldse toimub, kuid see pole kindlasti hea pikaajalise lahendusena,“ selgitab ta. Koos Medical Spa personaliga loodigi esimene kaalulangetusprogramm. Inimesed tulid seitsmeks ööks spaasse, said õiges koguses head toitu ja hoolitsusi ning piisavalt liikumist. „Nii paljud neist ütlesid, et kindlasti jätkavad selle kõigega kui spaast lahkuvad. Ometi see ei läinud kõigiga nii. Mis siis vahepeal juhtub kui nad koju lähevad? See mõte vaevas mind pikalt. Sain aru, et midagi on puudu või siis ma ei näe ikkagi tervikpilti veel, kuidas inimesi ja ka iseennast aidata,“ meenutab Karina.

Kaalulangetusprogramm Fitlap menüüga (5 ööd)

Ehmatav olukord

Kolm aastat tagasi tuli pandeemia ja spa uksed pandi päeva pealt kinni. „Olin emotsionaalselt juba enne halvas kohas, sest käsil oli minu teine lahutus, laps oli väike ja kui algas pandeemia, ei teadnud ma, mis saab minu tööst. Tegevjuhina lasus mul päris suur vastutus. Stressitase oli kohutav ja see mõjutas minu söömisharjumusi. Ma ei söönud mitu päeva kuni siis jälle võtsin ampsu ja sõin kordades üle. Kehakaal hakkas jälle kasvama. Vererõhk oli kõrge, süda ei teinud korralikult tööd, mul olid peavalud. Ühel päeval ma enam ühest silmast ei näinud. See oli stress ja ärevus, mis mu kehas väljendus.“ Arst tegi ettepaneku kirjutada Karinale välja südamerohud. „See ehmatas mind väga. Sain aru, et pean oma elus midagi kardinaalselt muutma, sest ma ei soovi sellises eas veel südamerohte tarbida.“

Kuigi alguses tundus olukord äärmiselt halb, siis tagantjärgi ütleb Karina, et selline sunnitud aja maha võtmine tegi lõppkokkuvõttes talle hoopis head. Ka nägemine taastus. Ühel hetkel kodus istudes hakkas ta huvi tundma psühholoogia vastu ning asus seda ka õppima. Tänaseks on ta system coach. Ta aitab inimestel mõista nende mustreid ning neid murda. „Väga sageli on nii, et muutes ühte pisikest asja, saavutab inimene mitu eesmärki korraga.“ Esimene inimene, keda ta aitas oli loomulikult ta ise. „Sain aru, et stress ja ülekaal on omavahel väga tihedalt seotud.“

Oma südameprobleemile lahendust otsides luges Karina erinevat kirjandust ja talle jäi kätte ühe kardioloogi raamat. „Olin üllatunud, et sellise mure korral soovitas ta lahenduseks tervislikku eluviisi ehk piisavalt liikumist, tervislikku menüüd, vähem soola, piisavas koguses und ning häid mõtteid. Siis hakkasin aru saama, et mingit imetabletti polegi vaja, et kõik ongi päriselt nii lihtne. Ma ei teadvustanud seda endale varem. Ikka mõtlesin, et mina olen nii eriline, et mul on vaja ikka mingit personaalset toitumiskava või erilist psühholoogi või midagi. Uskusin, et mu keha on nii eriline, et tavaline tervislik eluviis ei tee talle midagi, aga täna ma tean, et lihtsuses peitubki võti. Jah, loomulikult oleme me kõik ka unikaalsed, sest meil on oma eriline muster, trauma või väljakutse, aga see ei tähenda, et see vabastaks meid baasvajadustest.“

Piisavalt erilistele, kuid siiski tavalistele inimestele

Nii sündiski antistress- ja detox keskus sellises võtmes nagu ta seda täna Narva-Jõesuu Medical Spas on. „See on eelkõige mõeldud inimestele, kes on jõudnud enda elus sellisesse punkti, kus nad saavad aru, et vanaviisi enam ei saa ning on vaja võtta paus. Aga seda pausi ei saa võtta kodus, sõbranna juures ega ka vanemate pool. Tavaspaa teenused sellisesse punkti jõudnud inimest ei saa samuti aidata. Peab olema muu lähenemine.“ Karina ütleb, et kõik vastused on tegelikult inimese sees olemas, lihtsalt kui me ei suuda oma aju nendest igapäevastest mõtetest välja lülitada, siis me ei kuule neid. Seepärast ongi antistress- ja detox keskuses palju rõhku pandud just sellisele lõõgastumisele, mis lülitab aju nendest igapäevastest mõttemustritest välja. „Kui oleme väsinud ja on selline tunne, et sein seisab ees, siis mõistus ei suuda võtta neid õigeid vastuseid vastu. Sellistel hetkedel on paus väga vajalik. See aitab teha restarti, mida sel hetkel väga vaja on. Aju vabaneb siis liigsest.“  Karina räägib, kuidas paljud senised külastajad, kes on jäänud kolmeks päevaks kuni nädalaks on lausa märkmikuga ringi käinud ja kõik uued mõtted ja taipamised kirja pannud. „Kastist välja mõtteid tuleb siis päris palju ja sealhulgas on lahendused ka sinu senistele väljakutsetele. Sa lihtsalt hakkad nägema asju vaatleja vaatepunktist.“  Alles peale sellist restarti soovitab Karina minna kas toitumisnõustaja juurde või liituda coachingu programmidega. „Sa alustad siis uuest kohast. See on hea start.“

Antistress- ja detoks keskus on hea koht ka neile, kes juba oskavad enda puhkust väärtustada. Selleks, et seda teha on Karina sõnul vaja teada väga lihtsat skeemi. Ta jaotab enesetunde pluss-null-miinus skaalale. „Meile on üsna tüüpiline töötada nii kaua kuni oleme sügaval miinuses. Oleme endast viimase energia välja imenud, kui saame aru, et oleme sügavas augus. Sellel hetkel mõtleme, et nüüd pingutame veel kõvasti, et jõuda tagasi nulli ja sealt veel ülespoole, aga kust sa siis võtad selle energia, kui sul seda enam pole? See pingutus on väga raske. Palju parem on teha nii, et hingad välja keskel ehk nulli lähedal ehk sa ei lase ennast miinusesse mitte kunagi. Selline põhimõte eeldab, et puhkad ja lõõgastud juba siis kui sul on hea olla. Sellist põhimõtet järgides juhtub see, et tõused senisest suurepärasest levelist veelgi kõrgemale. See toimib nagu hüppelaud,“ selgitab Karina ning lisab, et meie ühiskond soosib miinuspoolele rügamist. „Aga me ei saa olla kogu aeg energiat täis, sest ka ju looduses on öö ja päev, talv ja suvi. Ka meie inimestena peame taipama, et on tööaeg ja on puhkeaeg.“

Selleks, et jõuda sellise eluni on vaja ainult üht. Plaani! „Elus peab olema plaan. Äritegevuses me ju teeme plaane, millal kohtume äripartneriga, millal on koosolek, projektidel on tähtajad. Aga miks sul endal pole plaani näiteks toidukordadeks, magamaminekuks või puhkuseks, sest tegelikult sina oled ju number üks,“ tõstatab ta küsimuse.

Kes on Irina Tamme?

Irina TammeIrina Tamme

Irina Tamme taust ja pädevus

Paljudele tervisesõpradele ei vaja Irina Tamme tutvustamist – ta on inspireerinud paljusid inimesi oma teadmiste, eeskuju ja pühendumusega, aidates neid kaalulangetusteekonnal ja tervislikumate harjumuste kujundamisel.

Irina on omandanud Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis tervisekaitse spetsialisti eriala ning jätkab õpinguid Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna magistriõppes rahvatervishoiu erialal. Lisaks on ta läbinud toitumisnõustaja väljaõppe Rahvatervise Akadeemias ning täiendanud end enam kui 15 erialasel koolitusel.

Irina töötas pikalt Fitlapi toitumisnõustajana, kus tema kanda olid retseptide loomine ja pildistamine, harivate blogipostituste kirjutamine, koostööpartneritega toodete arendus, kliendinõustamised ning mitmete tervist toetavate teenuste väljatöötamine. Ta on kirjutanud artikleid erinevatele väljaannetele, koostanud menüüsid ajakirjadele ja ettevõtetele, andnud loenguid, osalenud podcastides ning on ka retseptiraamatu kaasautor.

Irina TammeIrina Tamme

Isiklik kogemus ja professionaalne tee

Tänaseks jagab Irina oma teadmisi ka Tartu Tervishoiu Kõrgkooli tudengitele, õpetades rahvatervise, tervisedenduse ja toitumisega seotud aineid. Lisaks tegeleb ta ettevõtlusega ning on Narva-Jõesuu Medical SPA menüüde looja, pakkudes külastajatele tervislikke ja tasakaalustatud maitseelamusi.

Irinal on ka endal isiklik kogemus kaalulangetusega. Ta on kaotanud tervelt 30 kilogrammi  ja see on olnud tema jaoks elumuutev kogemus. See kinkis talle uue hingamise, enesekindluse ja julguse ning tõi kaasa ka uue elukutse. Kui varem oli ta spordist üsna kaugel, siis nüüd treenib ta juba üle kolme aasta järjepidevalt jõusaalis ning on läbinud ka kulturismi ja fitnessi treeneri väljaõppe.

Irina eesmärk on lihtne, aga suur: aidata inimestel mõista, et tervis on suuresti nende endi kätes ning õige lähenemisega on võimalik oma elu muuta.

Küsimustele vastavad

Broneeringud 24/7+372 3599 521+372 3599 529+372 53 44 7779
Ilu- ja tervisekeskus+372 35 99 523+372 56 91 5042

Uudiskiri

Liituge meie uudiskirjaga, et nautida Narva-Jõesuu ravispaa parimaid pakkumisi!
Liitu uudiskirjaga
+372 3599529
+372 53447779
info@narvajoesuu.ee
Aia 3, Narva-Jõesuu