Regulaarne toitumine – miks see oluline on?

Miks on regulaarsus oluline?

Kehale sobib stabiilsus. Kui sööd päevast päeva umbes ühel ja samal ajal, suudab organism paremini ette näha, millal energiat juurde tuleb, mistõttu ainevahetus ja hormonaalsed protsessid toimivad sujuvamalt. Tegelikult organism harjub regulaarse toitumisega ning kõht hakkabki just enne järgmist söögikorda tühjaks minema. Regulaarsus aitab hoida veresuhkru taseme stabiilsemana ja kui veresuhkur ei kõigu liiga järsult, vaid püsib ühtlasem, on päevane enesetunne parem, vähem tekib väsimust, ärrituvust või kontrollimatuid isusid ning ülesöömist.

Regulaarne toitumine aitab vältida ka näksimist, sest energiatase on stabiilsem ja söögikorrad on ette teada. Pikad söögikordade vahed võivad põhjustada tugevat nälga, mis omakorda viib kiirete ja sageli mitte just kõige täisväärtuslikumate valikuteni. Kui aga toidukorrad on ette planeeritud ja nälg ei näpista liiga kõvasti, on lihtsam teha läbimõeldud  ja tervist toetavamaid valikuid.

Lisaks toetab regulaarne söömisrütm ka seedesüsteemi. Seedetrakti koormus on sellisel juhul ühtlaselt jaotunud – ei teki pikki perioode, kus keha pole toitu saanud või hoopis olukordi, kus seedesüsteem peab pidevalt töös olema ja suuri toidukoguseid seedima.

Kui tihti võiks süüa?

Kõige levinum skeem on süüa kolm põhitoidukorda päevas ning sinna kõrvale üks kuni kaks vahepala. Kuid eelkõige soovitaks lähtuda sellest, et toidukordade vahed võiks jääda 3-5 tunni juurde. Sellest sagedasem söömine ei lase seedesüsteemil puhata, hoiab veresuhkru taseme pidevalt kõrgema (mis takistab ka näiteks kaalulangetust) ning mõjub negatiivselt ka hammaste tervisele. Söögikordade vahe, mis on aga 6 või enam tundi viib veresuhkru taseme liigse languseni, mille järel hiljem võib probleemiks olla ülesöömine, energia kõikumine, väsimus ja ärrituvus.

Sobiv söögikordade arv sõltub ka aktiivsusest, ärkveloleku ajast ja sellest, kui toekad toidukorrad on. Aktiivsemad inimesed, rasedad, rinnaga toitvad emad või teatud terviseseisunditega inimesed võivad vajada sagedasemat söömist. See on normaalne ja keha annab sellest enamasti selgelt märku. Samuti need, kelle päev on pikk, söövad enamasti rohkem kui 3 toidukorda päevas. Mõnele aga sobib jällegi süüa kolm toekamat toidukorda – ka see on normaalne. Lõppkokkuvõttes on kõige olulisem leida rütm, mis sobib sinu päevakava, rutiini ja energiavajadusega.

Regulaarse toitumise kasu tervisele

Regulaarne toitumine toob tervisele mitmesugust kasu:

• stabiilne veresuhkur –  vähem isusid ja ülesöömist, vähem energialangusi ning parem keskendumisvõime
• sujuvam seedimine – organism suudab toitu paremini seedida ja omastada ning ebamugavustunne väheneb
• parem kehakaalu kontroll – regulaarne söömine aitab vältida ülesöömist ning toetab tervislikumate toiduvalikute tegemist
• parem meeleolu – veresuhkru kõikumised mõjutavad ka tuju, ühtlane rütm aitab seda stabiliseerida ja vähendada ärrituvust
• tugevam immuunsus – regulaarne toitumine aitab teha tervist toetavamaid valikuid ning tagab vajalikke toitaineid, mis toetavad ka organismi kaitsevõimet

Kuidas luua regulaarset toitumisrütmi?

Regulaarne rütm ei teki üleöö, seda ongi vaja harjutada. Abiks võib olla:

• Toidukordade planeerimine – vaata oma päevaplaanid üle ning planeeri toidukorrad – püüa kuni 60-minutilise täpsusega neist kinni pidada
• Valmista toit ette – kui toit valmis tehtud ja kaasa võetud, aitab see õnnestumisele väga palju kaasa
• Mõtle välja nn SOS toidukorrad – näiteks kodujuust leivaga, muna ja puuvili, sült peediga vms – oluline on see, et see oleks tasakaalus ning miski, mis sulle meeldib ja mis sul kodus olemas on või mida saad vajadusel poest kiirelt haarata
• Hoia alati käepärast mõnda tasakaalus vahepala – näiteks pähklid ja kuivatatud puuvili või mõni pähklitega müslibatoon – kui kiire päev ootamatult pikaks venib, on sul siis sobiv valik kohe võtta
• Õpi oma keha kuulama – märka nälja- ja täiskõhutunde signaale ning säti täpsemad toidukordade vahed vastavalt sellele. Arvesta samas, et keha kohaneb ka ise sinu seatud rütmi järgi