Medical spa tegevjuhi Karina Küppase lugu: ülesöömisest ja näljutamisest muutuste loojaks
Narva-Jõesuu Medical SPA-s asub ainulaadne antistress- ja kaalulangetus keskus, kus tuhanded inimesed on käinud oma elustiili muutmas ning tänu sellele saavutanud endale püstitatud eesmärgid. Olgu selleks tervislik kehakaal, vitaalsem elu või paremad mõttemustrid. Kõikide nende muutuste taga seisab meie spa tegevjuht ja system coach Karina Küppas.
Karina elas varem nagu paljud naised veel tänagi – end pidevalt üle süües ja siis range dieediga näljutades. „Lisakilosid tuli aga iga aastaga järjest rohkem juurde,“ meenutab ta. Alguses tundus siiski range dieet üsna hea lahendusena. „Kui aastas on 365 päeva ja pean piirama ennast vaid neljateistkümnel päeval, siis see tundus mulle esialgu hea diilina.“ Karina räägib kuidas ta dieeti pidades sõi hommikuks tassi kohvi kõrvale vaid kaks viilu tomatit ning kaks viilu juustu. Päeval oli menüüs selge köögivilja supp ning õhtuks ootas teda 200 grammi kala ning salatit. „Õhtusöök tundus nii ahvatlev. Oli mida oodata.“
Karina jaoks oli ülesöömine ja seejärel enda näljutamine täiesti tavaline. Seepärast ta väga hästi mõistab naisi, kes selliseid asju teevad.
Söömine, kui puhkus
Ülesöömine saatis teda lapsest saadik. Tagantjärgi analüüsides saab ta väga hästi aru, kuidas see tekkis. „Suviti maal vanaema juures pidi pidevalt tööd tegema, aga mina tahtsin hoopis puhata, raamatuid lugeda ja niisama olla. Sain kiiresti aru, et sel ajal kui me sööme, ei pea tööd tegema. Selle asemel, et kavalusest kauem toitu mäluda, hakkasin hoopis rohkem sööma. Peale sööki lubas vanaema kolm kommi võtta. Ka see oli söögikorra pikendamine minu jaoks. Muster, et toit on puhkus jäi mulle sisse ning saatis mind väga pikalt,“ tunnistab ta.
Kui ta oli 19-aastane ja oma esimeses abielus, ootas Karina ühel täiesti tavalisel päeval peatuses bussi ning üks võõras meesterahvas samuti. „Ta rääkis telefoniga juttu ning ütles inimesele, kellega vestles, et nii paljud noored on praegu rasedad. Samal ajal mu kõhtu vaadates. Ja mulle tundus, et ta rääkis minust. See oli kohutav tunne, sest ma polnud rase,“ meenutab Karina ning lisab, et tal oli seljas üsna liibuv T-särk ning selle alt võis tõesti olla rasvavoldikest näha. „Mäletan seda olukorda siiani väga hästi. See hetk süvendas mu halbu toitumisharjumusi veelgi. Hakkasin ennast rohkem piitsutama ning jooksin igal võimalikul hetkel trenni. See kõik viis aga veelgi suurema ülesöömiseni.“ Tagantjärgi ütleb Karina, et teda oleks palju aidanud, kui tema kõrval oleks sellel hetkel olnud keegi, kes oleks öelnud, et ta on aktsepteeritud sellisena nagu ta on. „Oleksin soovinud kuulda, et olen piisav ja armastatud sellisena nagu olen. Muidugi mu abikaasa armastas mind, kuid ta ei rääkinud midagi välimuse poole pealt ning ma ei olnud ka ise piisavalt tark sel hetkel, et mõelda, et kui ta mind armastab, siis kõike minust.“
Elu viimane dieet
Karina jaoks oli üsna tavaline süüa täna üle ja mõelda, et homme algab elumuutev range dieet. Oma elu viimast dieeti mäletab ta väga selgelt. See oli 12 aastat tagasi. „Oli jälle üks sarnane õhtu, kus olin üle söönud ja otsustasin hommikul dieediga alustada. Läksin hommikul külmkapi juurde, et oma kaks viilu juustu võtta. Vaatasin seda juustu ja mõtlesin, et ma ei suuda enam nii jätkata. Lihtsalt ei suuda enam ja kõik.“ Sellel hetkel oli Karina juba ka aru saanud, et see diil ei tööta, et näljutan ennast 14 päeval ja ülejäänud päevad aastas söön, mida tahan.
Karina oli siis juba Narva-Jõesuu Medical Spa tegevjuht. „Siin on ju arstid ja teadus. Nemad peaksid teadma, kuidas kehakaalu tervislikuna hoida,“ mõtles ta. Sellel ajal ei räägitud tervislikust toidust vaid pigem sellest, mida ei tohi süüa. „Keskenduti piirangutele. Kogu aeg pidi ennast piirama.“ Ka see ei tundunud ideaalse lahendusena. „Hakkasin kaloreid lugema ja ka täna pean seda heaks lahenduseks, mida paar kuud teha. See annab hea pildi ette, mis toidumaailmas üldse toimub, kuid see pole kindlasti hea pikaajalise lahendusena,“ selgitab ta. Koos Medical Spa personaliga loodigi esimene kaalulangetusprogramm. Inimesed tulid seitsmeks ööks spaasse, said õiges koguses head toitu ja hoolitsusi ning piisavalt liikumist. „Nii paljud neist ütlesid, et kindlasti jätkavad selle kõigega kui spaast lahkuvad. Ometi see ei läinud kõigiga nii. Mis siis vahepeal juhtub kui nad koju lähevad? See mõte vaevas mind pikalt. Sain aru, et midagi on puudu või siis ma ei näe ikkagi tervikpilti veel, kuidas inimesi ja ka iseennast aidata,“ meenutab Karina.
Ehmatav olukord
Kolm aastat tagasi tuli pandeemia ja spa uksed pandi päeva pealt kinni. „Olin emotsionaalselt juba enne halvas kohas, sest käsil oli minu teine lahutus, laps oli väike ja kui algas pandeemia, ei teadnud ma, mis saab minu tööst. Tegevjuhina lasus mul päris suur vastutus. Stressitase oli kohutav ja see mõjutas minu söömisharjumusi. Ma ei söönud mitu päeva kuni siis jälle võtsin ampsu ja sõin kordades üle. Kehakaal hakkas jälle kasvama. Vererõhk oli kõrge, süda ei teinud korralikult tööd, mul olid peavalud. Ühel päeval ma enam ühest silmast ei näinud. See oli stress ja ärevus, mis mu kehas väljendus.“ Arst tegi ettepaneku kirjutada Karinale välja südamerohud. „See ehmatas mind väga. Sain aru, et pean oma elus midagi kardinaalselt muutma, sest ma ei soovi sellises eas veel südamerohte tarbida.“
Kuigi alguses tundus olukord äärmiselt halb, siis tagantjärgi ütleb Karina, et selline sunnitud aja maha võtmine tegi lõppkokkuvõttes talle hoopis head. Ka nägemine taastus. Ühel hetkel kodus istudes hakkas ta huvi tundma psühholoogia vastu ning asus seda ka õppima. Tänaseks on ta system coach. Ta aitab inimestel mõista nende mustreid ning neid murda. „Väga sageli on nii, et muutes ühte pisikest asja, saavutab inimene mitu eesmärki korraga.“ Esimene inimene, keda ta aitas oli loomulikult ta ise. „Sain aru, et stress ja ülekaal on omavahel väga tihedalt seotud.“
Oma südameprobleemile lahendust otsides luges Karina erinevat kirjandust ja talle jäi kätte ühe kardioloogi raamat. „Olin üllatunud, et sellise mure korral soovitas ta lahenduseks tervislikku eluviisi ehk piisavalt liikumist, tervislikku menüüd, vähem soola, piisavas koguses und ning häid mõtteid. Siis hakkasin aru saama, et mingit imetabletti polegi vaja, et kõik ongi päriselt nii lihtne. Ma ei teadvustanud seda endale varem. Ikka mõtlesin, et mina olen nii eriline, et mul on vaja ikka mingit personaalset toitumiskava või erilist psühholoogi või midagi. Uskusin, et mu keha on nii eriline, et tavaline tervislik eluviis ei tee talle midagi, aga täna ma tean, et lihtsuses peitubki võti. Jah, loomulikult oleme me kõik ka unikaalsed, sest meil on oma eriline muster, trauma või väljakutse, aga see ei tähenda, et see vabastaks meid baasvajadustest.“
Piisavalt erilistele, kuid siiski tavalistele inimestele
Nii sündiski antistress- ja detox keskus sellises võtmes nagu ta seda täna Narva-Jõesuu Medical Spas on. „See on eelkõige mõeldud inimestele, kes on jõudnud enda elus sellisesse punkti, kus nad saavad aru, et vanaviisi enam ei saa ning on vaja võtta paus. Aga seda pausi ei saa võtta kodus, sõbranna juures ega ka vanemate pool. Tavaspaa teenused sellisesse punkti jõudnud inimest ei saa samuti aidata. Peab olema muu lähenemine.“ Karina ütleb, et kõik vastused on tegelikult inimese sees olemas, lihtsalt kui me ei suuda oma aju nendest igapäevastest mõtetest välja lülitada, siis me ei kuule neid. Seepärast ongi antistress- ja detox keskuses palju rõhku pandud just sellisele lõõgastumisele, mis lülitab aju nendest igapäevastest mõttemustritest välja. „Kui oleme väsinud ja on selline tunne, et sein seisab ees, siis mõistus ei suuda võtta neid õigeid vastuseid vastu. Sellistel hetkedel on paus väga vajalik. See aitab teha restarti, mida sel hetkel väga vaja on. Aju vabaneb siis liigsest.“ Karina räägib, kuidas paljud senised külastajad, kes on jäänud kolmeks päevaks kuni nädalaks on lausa märkmikuga ringi käinud ja kõik uued mõtted ja taipamised kirja pannud. „Kastist välja mõtteid tuleb siis päris palju ja sealhulgas on lahendused ka sinu senistele väljakutsetele. Sa lihtsalt hakkad nägema asju vaatleja vaatepunktist.“ Alles peale sellist restarti soovitab Karina minna kas toitumisnõustaja juurde või liituda coachingu programmidega. „Sa alustad siis uuest kohast. See on hea start.“
Antistress- ja detoks keskus on hea koht ka neile, kes juba oskavad enda puhkust väärtustada. Selleks, et seda teha on Karina sõnul vaja teada väga lihtsat skeemi. Ta jaotab enesetunde pluss-null-miinus skaalale. „Meile on üsna tüüpiline töötada nii kaua kuni oleme sügaval miinuses. Oleme endast viimase energia välja imenud, kui saame aru, et oleme sügavas augus. Sellel hetkel mõtleme, et nüüd pingutame veel kõvasti, et jõuda tagasi nulli ja sealt veel ülespoole, aga kust sa siis võtad selle energia, kui sul seda enam pole? See pingutus on väga raske. Palju parem on teha nii, et hingad välja keskel ehk nulli lähedal ehk sa ei lase ennast miinusesse mitte kunagi. Selline põhimõte eeldab, et puhkad ja lõõgastud juba siis kui sul on hea olla. Sellist põhimõtet järgides juhtub see, et tõused senisest suurepärasest levelist veelgi kõrgemale. See toimib nagu hüppelaud,“ selgitab Karina ning lisab, et meie ühiskond soosib miinuspoolele rügamist. „Aga me ei saa olla kogu aeg energiat täis, sest ka ju looduses on öö ja päev, talv ja suvi. Ka meie inimestena peame taipama, et on tööaeg ja on puhkeaeg.“
Selleks, et jõuda sellise eluni on vaja ainult üht. Plaani! „Elus peab olema plaan. Äritegevuses me ju teeme plaane, millal kohtume äripartneriga, millal on koosolek, projektidel on tähtajad. Aga miks sul endal pole plaani näiteks toidukordadeks, magamaminekuks või puhkuseks, sest tegelikult sina oled ju number üks,“ tõstatab ta küsimuse.
